Dilemma of Democracy and Adult Education in Poland

Abstract

Poola liigub raskustega demokraatia suunas. Ühiskonna teadvus ei muutu soovitud kiirusega. Kartusi ja kõhklusi lisab Euroopaga integreerumise perspektiiv. Kardetakse presidendivõimu suurenemist, taunitakse sõnavabaduse kuritarvitamist. Katoliku kiriku mõju suureneb kohati määrani, mis on võrreldav omaaegse kompartei mõjuga. Poola ümberkujundamine algas põhiliselt 1989.a. Selle oluliseks osaks oli kogu haridussüsteemi, sealhulgas kõrghariduse ümberkorraldamine. Seni ei ole aga täpseid programme ega finantseerimisallikaid, ei käivitu täiskasvanute koolitus- ja ümberõppesüsteem. Nimetatud rahvahariduse sektor, mis arenenud maades on valitsuse võimas relv, on Poolas jäetud omapead, detsentraliseeritult isevoolu kulgema. Sellest on saanud kasuhimuliste sõltumatute hariduskoondiste, konsultatsioonide, keskuste, erakoolide, religioossete katoliku (üli)koolide, igasuguste, sageli välismaiste sponsorite toel töötavate firmade tegutsemismaa. Haridus hakkab tõepoolest muutuma kaubaks. Kahjuks on täiskasvanute haridus (eriti keelekursused) liiga kallis isegi töötavatele inimestele, miljonist töötust (seisuga 1993.a. märts) rääkimata. Ka ärikoolitus on kallis, pealegi vaid inglise keeles. Jõukad, väga hästi varustatud usuühendused koolitavad tasuta, aga ainult spetsiifilistel aladel. Haridusministeerium püüab oma aruannetes jätta muljet, et koolielu on uutele rööbastele seatud. Tegelikult see nii ei ole. Riik kärbib eelarvesummasid pedagoogilise uurimistöö tarbeks, miinimumini on viidud lapsepedagoogika ja gerontoloogia tundide arv kõrgkoolides. Perioodiline väljaanne "Adult Education" (täiskasvanute haridus) suleti 1990.a.